Aastatel 1923-1940 sai Vaivara valla majanduselus tippsündmuseks Türsamäe–Sillamäe põlevkiviõlitööstuse teke ja areng.

1927.–1929. a. ehitas Eestimaa Õlikonsortsium Rootsi kapitali abiga Türsamäele põlevkiviutmise tehase, rajati ka elektrijaam ja väike sadam. Aktsiaselts sai umbes miljon rootsi krooni kuus. Lõpptoodanguks oli põlevkiviõli, petrooleum ja vaik.

Majanduskriisi aastail peatati tootmine, kuid alustati taas 1935. aastal, kui põlevkiviõlist hakkas huvituma Saksamaa. 1938. aastal töötleti siin ööpäeva jooksul 500 tonni põlevkivi.

1940. aastal natsionaliseeritakse tehas nõukogude võimu poolt, Türsamäe tehas nimetatakse ümber V.Kingissepa nimeliseks põlevkiviutmistehaseks, mis hävis Teises maailmasõjas.

Sillamäe kui tööstuslinna areng ja ehituse ajalugu algab 1946. aastal. Sellel ajal töötas NSV Liit tuumarelva loomise kallal ning võeti vastu otsus luua siia Türsamäe tehase alusel suur diktüoneemakilda töötlemise metallurgia tehas, eesmärgiga saada uraanoksiidi.

Pärast Teist maailmasõda ehitati Sillamäele vangilaager 5000 vangile. Оsa vange ehitas hävinud põlevkivitehase varemetel tehase ja asula. Teine оsa töötas kahes kaevanduses põlevkivi tootmisel. Kaevandus nr 1 tegutses aktiivselt 1949. aastast kuni juunini 1952, see suleti lõplikult 1969. aastal. Kaevandus nr 2 ei saanudki valmis, kaevanduse käigud kanti maha 1957. aastal.

Algselt tegeles Sillamäe tehas kohaliku diktüoneemaargilliidi kaevandamisega, sellest uraanoksiidi tootmisega ning rikastamisega. 1948.a. juulis andis tehas välja esimese toote.

Ajavahemikus 1. jaanuar 1949 - 31. juuni 1952 kaevandati Sillamäe kaevandusest 2 405 000 tonni maaki keskmise uraanisisaldusega 0,036 %, s.t 63,3 t potentsiaalset metalli. Alates 1953. aastast hakati uraanimaaki sisse vedama Tšehhist ja Saksamaalt, hiljem ka Ungarist. Selle tarbeks ehitati raudtee Vaivara raudteejaamast Sillamäe tehaseni. Tänu tootmise arendamisele ja tehase reorganiseerimisele moodustas Sillamäel toodetud uraanikogus üle 25% Nõukogude Liidu tolleaegsest uraanitoodangust.

1960. aastast läks tehas lõplikult üle sisseveetud uraanimaagi töötlemisele, rajatakse uus tootmisharu – filtreerivate materjalide tootmine (1966. a., Lenini nim. preemia) ning on ehitatud respiraatorite tootmise kompleks «Lepestok».

70-80ndatel hakkas tehas tegelema haruldaste muldmetallide tootmisega. 1981. aastal autasustati Põlevkivikeemiatehas ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi korralduse alusel Tööpunalipu ordeniga. Uraanimaagi töötlemine lõpetati Sillamäel 1989. a. Alates 1990-ndatest aastatest hakati tehases tootma põhiliselt nioobiumi, haruldaste muldmetallide oksiide, mitmesuguste keemiliste ühendite kontsentraate jne. Alates 1946. kuni 1991. aastani oli Sillamäe suletud linn. Sissesõit ilma loata oli keelatud.

1997 a. toimub ettevõtte erastamine ning luuakse ettevõte SILMET Rare Metals, mis tegeleb haruldaste muldmetallide tootmisega. Samal aastal kantakse Eesti Vabariigi äriregistrisse sisse SILMET GRUPP'i tütarettevõte – aktsiaselts „Sillamäe Sadam“ aktsiakapitaliga 15 mln eesti krooni.

14. oktoobril 2004 alustati Sillamäel suure rahvusvahelise sadama ehitamist. AS Sillamäe Sadam nõukogu esimees on Tiit Vähi.

Alates 2011. aastast kuulub 90% ettevõtte AS Silmet aktsiatest USA kontsernile Molycorp, seoses sellega saab ettevõte ka uue nime – Molycorp Silmet.

2012. a. nimetas Eesti juhtiv majandusteemaline ajaleht Äripäev Molycorp Silmet ASi Eesti parimaks ettevõtteks.

Lisainfo ettevõttest: www.molycorp.com

Muuseumi püsinäitused