TUNDMATU SILLAMÄE. LÄTTED. 2020

Esimene kodu-uurimis konverents "TUNDMATU SILLAMÄE. LÄTTED" toimus 26. septembril 2020. a. ning oli pühendatud Sillamäe ja selle piirkonna (Toilast Sinimägedeni) ajaloole muinasajast kuni 1700. aastani:

  • Piirkonna asustamine ja rahvastik enne 13. sajandit, rannaelanike kauba- ja sõjasuhted (idatee osa, viikingid,  Novgorodi retked jne).
  • Piirkonna olukord Taani ajal (Taani hindamisraamat, vassaalid meie piirkonnas; rüüsteretked jmt).
  • Liivi aeg ja Liivimaa-Moskva sõda (1501-1503) meie piikonnas, 12. märtsi 1502. a lahing Jaanilinna all (seoses Sillamäe koha mainimisega): Plettenberg, Revali komtuur Johann von der Recke jmt.
  • Rootsi aeg meie piirkonnas, mis puudutab Sillamäe alasid ning Vaivarat (isikud, faktid, dokumendid, kaardid, asustamine jne).
  • Põhja sõja algus meie piirkonnas (1700. a.), selle ala kohtade mainimised, esimesed rüüstesalgad, Karl XII ja Šeremetjevi „seiklused“ meie aladel jne. 

Konverentsis võtsid osa uurijad nii Eestist kui ka Venemaalt:

Vallo Reimaa on Eesti poliitik ja pedagoog, Tartu tamme Kooli direktor. Hariduselt on ta ajaloolane (lõpetanud Tartu Ülikooli) ja terve elu sellega muu teema kõrvalt tegelenud. Enamik tema raamatutest ja artiklitest on seotud just ajalooga.

Anti Lillak on Eesti Rahva Muuseumi muuseumiõpetaja, hariduselt arheoloog. Tema huviks on soome-ugri rahvad, nende rahvakultuur ja ajalugu. 

Pille Kippar on Tallinna ülikool Emeriitprofessor. Õppis folkloristikat Tartu ülikoolis, uuris ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituudis eesti rahvajuttu ja õpetas Tallinna Pedagoogilises Instituudis (Tallinna ülikool) rahvaluulet. Kuulub mitmesse rahvusvahelisse teadusorganisatsiooni.

Tõnu Raid on inseneri haridusega kartograaf, orienteeruja ja treener. 2000. aastal kaitses Tartu Ülikoolis teadusmagistri kraadi väitekirjaga "Eesti-Läti piiri taastamine". Ta on paljude kaardiraamatute autor.

Jelena Antuševa on Sillamäe Muuseumi töötaja. Lõpetas Tartu ülikooli. Nii magistritöö kui ka varasemad publikatsioonid on seotud keelte ajaloo ja etümoloogiaga. Hetkel tegeleb kodukandi ajaloo uurimisega.

Ivika Maidre on Vaivara Sinimägede Sihtasutuse juhataja, tegeleb nii Sinimäe muuseumi kui ka Narva-Jõesuu koduloomuuseumiga. Ta on töötanud muu seas Muinsuskaitseinspektsiooni Ida-Virumaa vaneminspektorina ning juhtinud rahvusvahelisi ning kohalikke suuri projekte, sh Sinimägede muuseumi rajamist ja Sinimägede lahingupaiga memoriaali arendamist.  Kirde-Eesti piirkonna giid-praktik.    

Vadim Aristov on Jamburgi ajaloo Seltsi president, vene ajaloolane, Peeter I kongresside osaleja, Peeter I monumendi Kingisepa linnas paigaldamise idee autor ja eestvedaja.

Martin Malve on Tartu ülikooli luu-uurija, ajaloo ja arheoloogia instituudi tehnik. Mitmete arheoloogiliste välitööde juhendaja ning on kirjutanud üle 100 teadusartikli ja populaarteadusliku publikatsiooni.

Toivo Haug on Päite Küla Seltsi juhatuse liige, Raamtute "Unustatud Päite" ja "Toila valla kohanimed" autor.
Emeriitprofessor Pille Kippar (1935) õppis folkloristikat Tartu ülikoolis, uuris ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituudis eesti rahvajuttu ja õpetas Tallinna Pedagoogilises Instituudis (Tallinna ülikool) rahvaluulet. Kuulub mitmesse rahvusvahelisse teadusorganisatsiooni.

Ettekanded ja teesid:

Vallo Reimaa (Tartu). Sõtke jõe alamjooksu piirkonna elanike sidemed rooma impeeriumiga tarandkalmete perioodil.

Ettekanne annab ülevaate Sillamäe lähipiirkonna tarandkalmete leidudest ning kohalike elanike kultuurist rooma rauaajal. Juttu tuleb ka kaubasidemetest roomlastega piki merevaiguteed, samuti Kirde-Eesti elanike ja läänemere lõunakalda germaanlaste tihedatest suhtest sel ajal. Päite mõisa (Türsamäe) tarandkalme leidude põhjal tutvustatakse Sõtke jõe alamjooksu roomaaegsete elanike ehteid, riietust, relvi ja elukorraldust, mis kõik on mõjutatud Rooma impeeriumi ja selle piiri ääres elanud germaanlaste omaaegsest kultuurist. 

Anti Lillak (Tartu). Vadja pärand tänapäevasel Virumaal: muistised, kohanimed, rahvakultuur. 

Vadjalaste peamised asualad jäävad Narva jõest ida poole, ajaloolisele Ingerimaale. Siiski on nooremal rauaajal ja keskajal neid elanud ka mitmel pool Ida-Eestis, eelkõige Virumaal. Nende jälgi on aimata arheoloogilistes muististes ja tänapäevani säilinud kohanimedes. Samuti kajastuvad virulaste rahvakultuuris ja keelepruugis pikaaegsed kokkupuuted vadjalastega, mis pidid alguse saama juba muinasajal.  

Pille Kippar (Tallinn). Virumaa kangelasest Eestimaa kuningaks.

Suulise pärimuse (rahvaluule) kirjapanemist Eestis alustati teadlikult 19. sajandi I poolel. Väljaandes "Vana Kannel" on avaldatud 15 kihelkonna regivärsilised rahvalaulud, sealhulgas kõigi Ida-Virumaa 4 kihelkonna – Vaivara, Jõhvi, Iisaku ja Lüganuse - omad. Virumaal ja Põhja-Tartumaal tunti kõige rohkem lugusid/muistendeid Kalevipojast. See aines sai eestlaste eepose "Kalevipoeg" aluseks, eeskujudeks antiikeeposed ja soomlaste "Kalevala". Eepos ilmus ÕES-i toimetamisel (1861) ja sai oluliseks eesti rahvuse kujunemisel. Virumaa kangelane sai kuulsaks kogu maal, ühendas rahvast ning eepos on praeguseks tõlgitud paljudesse keeltesse. 

Jelena Antuševa (Sillamäe). Sillamäe kronoloogiast ja esmamainimisest.

Sillamäe olevat mainitud esimest korda 1502. a. Seda väidavad paljud kaasaegsed autorid, kuid kahjuks allikale viitamata. Samuti tekitab küsimusi tsiteeritav selle juures väljend thor bryggen. Selle fraasi tähenduse mõistmiseks on vaja konteksti, mis omakorda toob meid algallika probleemi juurde. Seda algdokumenti esitame oma ettekandes, lahti seletades sellega seotud ajaloo sündmusi ja küsimusi ning uusi fakte, mis ilmusid originaalteksti otsingu ajal välja.

Ivika Maidre (Sinimäe). Vaivara kant sõdades. Ülevaade kuni Põhjasõjani.

Sõda oli ühiskonnas peaaegu loomulik seisund, kus sõjategevus tabas piirkondi erinevalt. Siinse kandi jaoks on oluline geopoliitiline moment. Vene kroonikates kirja pandud sõjaretkedest ulatusid mõnedki Vaivara kandini. 1224-1227 Henriku kroonika räägib Taani ja Saksa ristisõdijate jõudmisest ka siiakanti. 14. ja 15.sajandil on piirkond Narva foogti haldusala ja ei jää puutumata rüüsteretkedest itta ja läände. Pärast Novgorodi alistumist 1478.aastal saab Moskva suurvürstiriigist uus naaber. Sõjakäigud jätkuvad, eskaleerudes 1558.aastal Liivi sõjaks. Põgus ülevaade 1558.aasta oludest enne Narva langemist venelaste kätte pärineb sõjakomissar Wolff Singhoffi sulest, teine kirjutis sõjas laastatud Vaivaramaa olukorrast on Erich Lassota von Steblau päevaraamat aastast 1590. Võõraste valitsejate võitlused kurnasid maad ja kohalikku rahvast, 1700.aastal lahti läinud sõjategevust tunneme täna Põhjasõja Narva lahingu nime all. 

Vadim Aristov (Venemaa). Põhjasõja (1700–1721) algus Narva ümbruses.

Martin Malve (Tartu). Sillamäe külakalmistu päästekaevamised. Ülevaade esialgsetest tulemustest. Ülevaatlik ettekanne.

2020. a. suvel Sillamäe Kesk tänava alt leitud külakalmistu arheoloogilistest päästekaevamistest. 

Toivo Haug (Päite). Raamatu "Toila valla kohanimed" esitlus.

Tulevikus soovime ka konverentsi ettekannete kogumiku välja anda.

Tänud:

Konverentsi toetas Eesti Rahvakultuuri Keskus.

Tõlgeteenust osutas OÜ Alguskeskus.

Tõlketehnikaga varustas OÜ ART Konverentsitehnika

Helitehnikat teenindas Dmitri Borissov.

Videoprojektorit võimaldas Sillamäe Huvi-ja Noortekeskus Ulei.

Teemakohaseid koduloo- ja rahvaluuleraamatuid valis Sillamäe Raamatukogu.

Kohvipausi korraldas OÜ CharmFood.

Esinejatele lõunat valmistas Hotell Krunk.

Otse-eetri eest vastutatas MTÜ ESN ja Igor Malõšev.

 

Otse-eeter on salvestatud ja kättesaadav siit. NB! Ettekanded on salvestatud originaalkeeles.

Konverentsi fotoalbumit võib vaadata siit.