Sillamäe on pikka aega olnud salastatud ja suletud. Saladuse oreool tekitab siiamaani müüte ja eelarvamusi. Viimasel ajal on palju küsimusi tekitanud linnamuuseumi territooriumile loodav „teemapark“. Hirmud ja fantaasiad on absurdini paisunud. Sillamäe muuseum on alati püüdnud saladuseloori kergitada. Võib-olla on aeg seda uuesti teha! Täname ka kõiki kõneisikuid, kes üritasid meie muuseumit kaitsta ja said meie ideest aru!
Pargi nimi: Projekti järgi oli uue ekspositsiooni algne nimetus „Salapärane linn“ ehk „Salapärase linna teemapark“ (mitte „Nõukogude aja teemapark“ ja mitte mingil juhul pole see „Stalinland“). Ekspositsiooni lõplik pealkiri on „Salapärane Sillamäe“.
Eesmärk: Ekspositsiooni loomise eesmärk ei ole KUNAGI olnud nõukogude perioodi idealiseerimine või ülistamine, ammugi pole see Eesti NSV taastamise katse. Nõukogude temaatika on sellepärast sees, et see on seotud meie linna salastatud perioodiga ning seda perioodi käsitlemata on linna lugu võimatu jutustada.
Rahastamine: Projekti rahastas Euroopa Regionaalarengu Fond, linn osales projektiga nii piirkondlikus kui üle-eestilises konkursis. Kui sellised ideed oleksid projektis kõlanud, vaevalt siis oleks see üldse rahastuse saanud.
Asukoht: Ekspostisioon luuakse Sillamäe muuseumi territooriumile ning on aiaga piiratud. Tegemist on muuseumi ehk kultuuri- ja hariva objektiga, muuseumi ekspositsiooni osaga. Sillamäe muuseum on alati üritanud jutustada linna ajalugu objektiivselt ja tõetruult, näidates ka linna ilusa fassaadi teist poolt. Just muuseum on see koht, kus inimesed saavad tihti esimest korda teada nt Sillamäe GULAG laagrist ja Baltimaadest pärit sõjavangide ehituspataljonidest. Muuseum on korjanud põliselanike, endiste vangide ja teistest kohtadest toodud inimeste mälestusi, avaldanud informatsiooni kohalikes ajalehtedes, uurinud nii varasemat kuurordi ja õlitehase kui ka 1950.-1980. perioodiga seotud ajalugu. Uurimistööd jätkuvad muuseumis tänagi.
Ekspositsiooni kontseptsioon: Projektis oli ette nähtud pargi kontseptsiooni ja sisu väljatöötamine. Selle hankekonkursi võitis BlueRay OÜ, kellel on nii näituste loomise kui ka ajalooliste hetkede taasesitamise kogemused virtuaalreaalsuse kaudu (VR Tartu 1913, VR Toila 1938, VR Tallinn 1939/44, erinevate ekspositsioonide loomine ideelahendusest teostuseni jpm). Mairo Rääsk: „Ekspositsiooni ettevalmistamisel on töötatud läbi suur hulk seni lähemalt uurimata aspekte Sillamäe eelmiste sajandite ajaloost. Valitud lähenemine 1950. aastatele on kriitiline, selle eesmärk on ärgitada mõtlema mälu ja mäletamise teemadel, sh ka kriitlisi küsimusi küsides.“ BlueRay ideekontseptsiooni järgi koosneb ekspositsioon kahest omavahel seotud osast:
1. Sillamäe erinevaid ajaloolisi kihistusi avav näitus muuseumi I korruse näitusesaalis, kus viie ajaperioodi kaudu antakse ülevaade Sillamäe kujunemisest viimase 500 aasta vältel alates koha esmamainimisest 1502 kuni suletud ja salastatud linnani välja. Näituse esimese osa eesmärk on tõsta esile ja väärtustada Sillamäe varasemat ajalugu, mis on seniajani jäänud suuresti nõukogudeaegse Sillamäe varju. Nii annab näituse I osa vaatajatele laiema konteksti ja uued teadmised siin kunagi asunud kalurikülast, hilisemast õitsvast kuurortpiirkonnast, kiiresti arenevast põlevkiviõli tööstuskeskusest ja lõpuks sõjavangide poolt ehitatud stalinistlikust utoopialinnast, kuhu 1950. aastate algul saabusid uued elanikud Nõukogude Liidu erinevatest piirkondadest. Nii loob näitus tänase Sillamäe pärandi paremaks mõistmiseks ja mõtestamiseks laiema raami koos seal sisalduva uute seoste ja infoga. Asjakohane on tuua paralleel ka täna Ukrainas toimuvaga, kus Venemaa okupatsiooni all olevatelt paikadelt võetakse jõuga nende varasem ajalugu ja kirjutatakse see ümber ning kohad asustatakse uute migrantidega. Täpselt samamoodi käitus nõukogude võim Sillamäega. Paljude jaoks on uudiseks, et Sillamäel asus 1930. aastate lõpus põlevkivi suurtööstus, kus koos Viivikonna kaevandusega seisis palgalehel üle 1000 inimese. Ekspositsiooni koostamise käigus on töötatud läbi Sillamäel asunud Eestimaa Põlevkivikonsortsiumi arhiivimaterjalid ning taastatud 1938. aastal valminud, toona maailma suurima põlevkivi utmisahjuga tehase kompleks 3D-s. Nii annab näitus selge arusaamise, et Sillamäe ei muutunud tööstuskeskuseks mitte pärast Teist maailmasõda, vaid oli seda juba Eesti vabariigi ajal ning just tööstuskeskuse olemasolu oli põhjuseks, miks uraanirikastusvabrik Sillamäele endise põlevkiviõlitehase varemetele otsustati rajada. Näituse suurem eesmärk on anda Sillamäele tagasi tema ajalugu ja lõhkuda müüt nagu alanuks Sillamäe ajalugu nõukogude võimuga. Ka Ida-Virumaal elavatele inimestele on see väärtuslik ja oluline teadmine.
2. Näituse teine osa on kavandatud välialale. Pealtnäha idüllilises 1950. aastate alguse keskkonnas asuvad mustad kastid, mis peidavad endas totalitaarse režiimi varjatud saladusi. Loodav ekspositsioon on mitmekihiline ning tänasel päeval ka sisuliselt aktuaalne. Salapära ja suletust rõhutavad mustad kastid mõjuvad diskreetselt, kuid samas uudishimu tekitavalt. See ei lõika teistele aladele sisse, ei kahanda puhkeala autentset üldmuljet ega laste aktiivsete tegevuste ala. Valitud lähenemine sümboliseerib Sillamäe kui salastatud linna olemust omakorda välismaailmale suletud nõukogude okupatsiooni süsteemis. Välialade ekspositsioon balansseerib 1950. aastate autentse keskkonna, kaasaegse ekspositsiooni ja utopistlike totalitaarse ühiskonna tulevikuperspektiivide vahel. Mustad kastid mõjuvad originaalse ruumikogemusena ning aitavad kujundina paremini mõista nõukogude kui totalitaarse ühiskonna totaalsust, keerukust ja mitmetahulisust. Ekspositsiooni osa mõtteline lõpp viib külastaja Jevgeni Zamjatini romaani “Meie” kirjeldatud keskkonda, kus vaatajale avaneb totalitarismi tulevik 500 aasta pärast, mil individuaalsus on allutatud totaalsele kollektiivsele tahtele, inimestel pole nimesid, vaid numbrid, nende iga samm on rangelt kontrollitud ja ette määratud. Nii saab iga külastaja endalt pärast ekspositsiooni külastamist küsida, millises ühiskonnas ja väärtusruumis ta soovib elada.
Pealtnäha idüllilises 1950. aastate alguse keskkonnas asuvad mustad kastid, mis peidavad endas totalitaarse režiimi varjatud saladusi.
Vajadus: Viimastel aastatel tulevad Sillamäele inimesed nii Eesti erinevatest paikadest kui ka maailma teistest riikidest, huvi on märgatavalt kasvanud. Turistid tulevad kunagi suletud linna omapärast arhitektuuri vaatama ning teada saama, mis siin tegelikult toimus. Tõsi küll, projekt oli kirjutatud 2021. aastal, paljusid asju käsitleti siis puhtalt ajaloona, mis ei kordu kunagi ega mitte kuskil. 2022. aasta näitas, et see pole nii ning pani mõtlema. Kuid samal ajal näitasid sõda, poliitilised protsessid ja nõukogude pärandi jõuline taastamine idapiiri taga, kui oluline on just praegu luua selline ekspositsioon, mis paljastaks totalitaarsete süsteemide kahepalgelisust ja julmust, näitaks kontrasti kaunite fassaadide ja selle, mis on nende taga, vahel. Jelena Antuševa: „Minu isiklikul arvamusel on kriitikavaba nostalgitsemine võimalik seal, kus ajaloo tundmine puudub - just siis tuleb esikohale igatsus odava jäätise ja välise illusoorse stabiilsuse järele. Muuseumide missioon on sel juhul ajaloo faktilise poole esiletõstmine.“
Loodame, et uus ekspositsioon võimaldab tuua Sillamäe linna ajaloo inimesteni tõhusamalt, kasutades tänapäeva visuaalseid ja interaktiivseid vahendeid. Muuseumina oleme üritanud ja üritame edasi anda parimat, et rääkida sellest teemast adekvaatselt ja harivalt. See kuidas ja kas meil õnnestub, võite ise hinnata uut näitust külastades!
Jelena Antuševa
Sillamäe Muuseumi direktori kt
Tel 39 72 425, muuseumsm@gmail.com
Lisainfo:
Allen Allet
Sillamäe Linnavalitsus
Tel 5219409, allen.allet@sillamae.ee
Mairo Rääsk
BlueRay OÜ
5163024, info@blueray.ee