05.09 – 01.11.2026
Neil on piirid ja valitsused, lipud ja passid. Mõnel on oma raha, mõni väljastab viisasid. Seal sünnitakse, käiakse koolis, armutakse, tehakse karjääri ja unistatakse tulevikust. Ainult üht neil riikidel pole: rahvusvahelist tunnustust.
Silvia Pärmanni dokumentaalprojekt „Riigid, mida pole olemas” viib kümnesse paika, mis toimivad riikidena, kuid maailma poliitilisel kaardil sellistena ei eksisteeri. Nende seas on Eestiga kunagi ühte saatust jaganud Abhaasia, Mägi-Karabahh ja Tšetšeenia, aga ka Somaalimaa, Lääne-Sahara ja Põhja-Küpros – nimed, mis kõlavad kord välisuudistest tuttavalt, kord eksootiliselt, kord lausa puhkusereisi vääriliselt.
Pärmann ei pildista neid paiku geopoliitiliste kurioosumidena. Teda huvitab, milline on argipäev kohas, mille tulevik on lahtine: kuidas ehitatakse kodu, kasvatatakse lapsi ja tehakse plaane riigis, mille passi ei pruugi maailm tunnistada ning mille piire rahvusvahelisel kaardil pole.
Näituse fotodel jõuab vaataja paikadesse, kuhu turist harva satub, ning inimeste juurde, kelle elu kipub kaduma konfliktide, piirivaidluste ja diplomaatilise sõnavara taha. Siin on külasid, kuhu keegi enam tagasi ei koli, uusi kodusid, mida ehitatakse teadmata, millise riigi territooriumiks neid kümne aasta pärast nimetatakse, ning inimesi, kelle jaoks kaardile tõmmatud katkendjoon tähendab päris elu.
„Riigid, mida pole olemas” räägib sellest, kui kummaline ja habras kokkulepe üks riik tegelikult on – ning mis juhtub inimestega siis, kui nemad peavad oma kodumaad riigiks, aga ülejäänud maailm mitte.
Silvia Pärmann on Eesti fotograaf ja reisiajakirjanik, kelle dokumentaalne looming tegeleb inimese, koha ja poliitiliste piiride vaheliste suhetega. Tema tähelepanu keskmes on paigad ja inimesed, kes jäävad tavapäraste maailmakaartide, reisiteede ja uudisvoogude servale.
Avapilt: “Vennad”, Lõuna-Osseetia, 2018. Silvia Pärmann